Suvalise tüdruku sünnipäev

Laupäeval käisin jälle sõbrannadega väljas. Pidime lihtsalt Danila juures rahulikult pitsat sööma, aga loomulikult see plaan muutus üsna kiiresti, sest argentiinlased ei suuda ühes kohas paigal püsida. Tahtsime kesklinna minna, aga meil ei olnud selleks piisavalt sõidukeid ja pikalt kõndimise tuju ka ei olnud. Hakkasime hoolega kõikidele oma meessoost sõpradele sõnumeid saatma, et nad meile järgi tuleksid. Poole tunni pärast oligi mingi kamp autode ja motodega ukse taga.
Centros otsustasid minu toredad sõbrannad, et nad jätavad mu "natukeseks" poistekambaga üksi. Nad itsitasid ja ütlesid: "Ära karda, Kaisakene, Rodrigo kaitseb sind". Haiged kosjamoorid! Tegelikult oli mul väga hea meel, et Rodi ja Nico seal olid, sest ülejäänud olid mulle peaaegu võõrad (koolivennad küll, aga siiski). Kõik üritasid minuga rääkida ja ma tegin näo, nagu ma ei oskaks üldse hispaania keelt. See on mul põhiline taktika, kuidas võõrastest poistest lahti saada. Nico alati naerab selle peale, sest ta teab küll, et ma oskan rääkida. Ma oskan rääkida, aga vahest lihtsalt ei taha.
Ootasime ja ootasime neid tüdrukuid centros, aga lõpuks viskas üle ja läksime jalutama. Kõndisime instinktiivselt sinna, kust kostis muusikat. Tuli välja, et ühel kooliõel toimus sellel ööl 15. sünnipäev. Tüdruku 15. sünnipäev on Ladina-Ameerikas väga suur sündmus, sest see tähistab naiseks saamist. Pidu on suuruselt ja uhkuselt võrreldav näiteks pulmadega. Seda hakatakse tavaliselt mitu aastat varem juba plaanima.
Ukse peal oli turvamees, et mingid suvalised meiesugused sisse ei saaks. Rodi oli sellest kambast ainukesena kutsutud. See turvamees ei teinud oma tööd eriti hästi, sest varsti olime kõik sees. Minul ei olnud mingit probleemi, sest kutsutud külalise käevangus olev blondiin saab igale poole sisse.
Sünnipäevadel on palju-palju lahedam tantsida kui bolichel! Kõik näod olid tuttavad ja ma sain oma koti koos jopega lihtsalt ilma mureta toolile visata. See oli kõige lõbusam laupäeva öö üldse! Ma sain jälle Rodrigoga tantsida mitu tundi, mis on minu lemmiktegevus. Mingid tädid tulid meile ütlema, et me tantsime hästi. Meid filmiti ka, aga ma ei leia videot üles.
Käisime vahepeal baarileti Fantat hävitamas Rodiga, sest me oleme ju igavad sportlased ja ei tarvita alkoholi. Peale viimase pudeli tühjaks joomist tuli sinna mingi kontsakingadel tudisev noor neiu, kes hakkas vinguma: "Äää mismõttes Fantat ei olä?! Mulle meeldib viina Fantaga segada, mismõttes ei olä? Ma nüüd suren janu kätte ära juuu!" Talle pakuti mahla ja siis ta väitis, et see on tattidele. Me pidime naeru kätte ära surema!
Sellel ööl mul ei olnud kordagi unetunnet, mis on väga haruldane, sest muidu mul ju koguaeg väsimus kallal. Jõudsin koju jälle ulmelistel hommikutundidel.

Albiino kesklinnas koos tüdrukute ja Rodrigoga