Bolichel poistega ja ajalooline bassein

Üks õhtu läksin järjekordse tundmatu poisi sünnipäevale (nüüd on ta minu sõber), aga seekord ei olnud nii lõbus. Muusika mängis, aga keegi ei tahtnud tantsida ja siis ma niisama külmetasin oma särgikesega. Olin natuke tujust ära, sest minu paremad sõbrannad peole ei läinud ja need, kes läksid, olid mu peale pahased ja ei rääkinud minuga. Mossitasin natuke üksipäini, aga see liiga kaua ei kestnud, sest üksik blondiin liiga kaua üksikuna ei püsi siin. Koolist nägupidi tuttavad poisid tulid mind lõbustama. Sain kõvasti naerda ja tutvuda uute inimestega.
Mul oli jube tantsutuju, aga tüdrukud ei tahtnud bolichele minna. Poisid kutsusid mind mitu korda, aga ma õtlesin, et üksi ainult poistega minna on natuke kahtlane. Peale pikka nurumist andsin siiski järgi. Taidlesime veel natuke müüri otsas ja siis läksime bolichesse. Alguses mul oli tõesti imelik üksi poistega olla, aga see tunne läks kiiresti üle. Sain kõvasti tantsida ja puhkamiseks mulle üldse aega ei antud.

Meie "väike" grupike bolichel

Mind on mitu päeva mõnitatud selle pildi pärast, sest mul võeti käest kinni ja mul pole sellest mitte mingit mälestust.
Peale bolichet läksime Pabloga hommikust sööma (ülemisel pildil kõige vasakpoolne heleda särgiga) ja ma jõudsin koju kell 9.30.

Ma tõesti mõjun lambina

Giovannaga

Paar päeva tagasi sai Giovanna kodus bassein valmis. See on väga suur, sügav ja värviliste tuledega - kõik räägivad, et sellel basseinil saab olema tähtis pidude ajalugu. 

Ma olen päris pruuniks päevitunud. Ei ole enam kartuliidu.
Kuidas teil seal selle lumega? :):):)

Mul peaks praegu jõulutunne olema... Meil on küll nunnu kaunistatud kunstkuuseke ja õues on jõulutuled, aga mul ikka kuidagi ei tule selle palavusega jõulutunnet.