Esimene koolipäev!

Ootasin pikalt-pikalt esimest koolipäeva ja lõpuks jõudiski see hetk kätte! Pidin hommikul kell 5.45 ärkama, sest tunnid algavad juba kell 7. Õnneks saime täna hommikul autoga. Joaquin käib minuga samas koolis.
Mu sõbrannad otsisid mind kohe koridoris üles ja sain natuke juttu rääkida enne, kui kooliõuele rivistuma pidime. Iga hommik heisatakse kooliõuel lipp.
Istusin klassis ette ritta seina äärde, sest ma ei tahtnud kogemata kellegi kohta ära võtta (kuigi kedagi ei oleks see huvitanud). Kõik ronisid oma lauakestega mulle nii lähedale, et mul ei olnud ruumi liikuda. Nad kõik rääkisid väga kiiresti. Minu tavaline vestlus mõne tüdrukuga:
"Öaskdjföalkssd  ölkj?"
"Eemmm.. räägi palun aeglasemalt."
"Ööäässkkddjjfffööaallkkssdd ööllkkjj?"
"Ma ei saa mitte midagi aru"
"Mis su nimi on?"
"Kaisa"
"Kaša?"
"Kaisa"
"Kanisa?"
"Kaisa"
"jajah, Kasia, mhm. Kust sa pärit oled? Kui vana sa oled? Kas sul poiss on?"
Niiviisi algas iga vestlus.
Mõned momendid ja nüansid koolist:

• Tundides ollakse jopede, mütside ja kinnastega, sest hommikul on jube külm.
• Suurema osa tunnist räägitakse lihtsalt õpetajaga juttu.
• Seda, kui ma tunni ajal tikin, peetakse veidi imelikuks (aga eks see ole imelik ka Eestis)
• Koolipäev on 7-13.00 ja reedel 7-11.30, kehaline kasvatus on kliima pärast kell 17.00

Ma olen reaalkallakuga klassis ja siin on süsteem nii, et meil on peaaegu ainult reaalained. Ajalugu näiteks üldse meile ei õpetata (JESS!!). Esimeseks tunniks oli füüsika ja ma sain aru! Kujutate ette, et ma õppisin uue teema füüsikas hispaania keeles??! Olin enda üle väga uhke. Keemias nad õppisid Avogadro arvu, emakeele tunnis ja bioloogias ma ei saanud mitte midagi aru. Ma oleks võinud füüsikas teha nägu, et ma ei saa midagi aru, sest siis mul ei oleks koduseid töid...
Peale kooli sain autoga koju, sõime lõunasööki ja ma tahtsin kohe siestat magama minna, sest kool väsitas jubedalt. Joaquin ja Lila otsustasid mind kõdistama hakata ja siis me mürasime umbes tund aega, kuni ma lihtsalt sileda põranda peal unest pikali kukkusin. Sain ainult 1,5 tundi magada ja pidin juba kehalise kasvatuse tundi kiirustama. Ma ei tahtnud üldse minna, sest ma olin unine, pea valutas, kärss oli kärnas ja maa härmas jne.
Õnneks oli kella 5 paiku õues 17 kraadi ehk Joaquini jopega täitsa normaalne ringi tuiata. Kooli juures leidsin kiiresti tuttavad inimesed, kellega istusime päikese käes ja ajasime juttu (ma tikkisin). Me ootasime, ootasime... ootasime. Lõpuks sai kell 6 ja me võisime koju minna. Selline kehaline kasvatus.
Otsisin Joaquini üles, läksime Lilale trenni järgi ja kõndisime koju. Õues oli ideaalne ilm. Tegin teile ka lühikese filmikese koduteest.