Tavaline teisipäev (not)

Hommikul kell 5.45 ärkamine ei ole tore. Eriti vastumeelne on see siis, kui keegi unustab ukse korralikult kinni panna ja koer selle öösel lahti teeb. Täna see juhtus ja ma ärkasin täiesti külmas toas.
Koolis oli täna palju põnevam, sest ma juba teadsin oma klassi inimesi ja ei olnud enam nii häbelik. Esimene tund oli matemaatika, mis oli alguses päris põnev, sest õpetaja on natuke loco. Ta seletas meile asümptoodi tähendust: "Asümptoot on nagu sinu unistus, mida sa kunagi kätte ei saa, kuigi sa väga tahad. Umbes nagu Justin Bieber sulle, Kaiša, ja Shakira sulle, Raul." Tunni lõpus pidas ta vajalikuks 10 minutit rääkida sellest, et tema tütre poiss on neeger ja kole. Muide, see tütar on mu klassiõde.
Ma ei tea, mis tund peale seda tuli, sest ma ei saanud mitte midagi aru. Õnneks oli õpetaja hästi tore ja mõistis, mida ma seal koolis üldse teen. Ta andis mulle eraldi ülesande. Ma pean järgmiseks teisipäevaks koostama Eestis powerpointi ja esitama seda hispaania keeles tervele klassile. Peale seda imelikku tundi oli midagi ühiskonnaõpetuse laadset (miiiikkkssssss mind piinatakse??) ja see õpetaja ei saanud pihta, et ma ei oska hispaania keelt. Ta tahtis, et ma teeksin kõike ideaalselt kaasa ja ta läks närvi selle peale, et ma ei osanud vastata küsimustele Argentiina majanduse kohta.
Täna oli inglise keel ka ja minu klassikaaslased ei rääkinud terve tunni jooksul kordagi inglise keeles. Tunniteemaks oli Kaisa. Õpetaja küsis oma väga vigases inglise keeles minu käest küsimusi ja lasi mul hispaania keeles vastata. Ma veel mõtlesin, et saan selles tunnis lebotada. Tema küsis ka, kas ma olen kellegagi suhtes ja tahtis pilti näha. See on siin icebreaker küsimus.
Vahetundide ajal oli hullumaja. Mingid suvalised inimesed tulid meie klassi ja tahtsid minust ja minuga koos fotosid teha. Poisid tulid mu juukseid katsuma ja hakkasid igasugust mesijuttu ajama, aga õnneks klassiõed päästsid mind sellistest olukordadest.
Peale tunde otsisid Majo (Maria Jose) ja Ana Gabriela mu üles ja me läksime Euge majja lõunat sööma. Nad kõik otsustasid, et ma olen nüüd nende kambas (meid on kokku 10). Ma sain megahead pastat süüa!

Minust paremal on Ana ja Majo

Peale söömist mängisime kaardimängu Chancho, mis oli ülimegahüpersuperlahe. Kui teid huvitab, siis võite internetist juhiseid otsida, sest see mäng on üsna levinud. Igatahes see on midagi kenti ja tuukri vahepealset.
Kella 3 paiku kõndisime kambakesi läbi linna ja mingid mööduvad mehed kisasid mulle RUBIA RUBIA nagu ikka. Inimesi jäi aina vähemaks, sest kõik jõudsid oma kodudeni, aga meie Anaga elame kaugemal. Päike paistis ja ilm oli umbes nagu meil suvel. Ana arvas, et ta ema on kodus ja saab mu autoga koju visata, aga kahjuks teda ei olnud. Kuna oli siesta aeg, siis Mariela ja Oscar magasid ja ma ei tahtnud neid segada. Üksi koju kõndida oleks veidi liiga ohtlik ja ma sain paariks tunniks Ana juurde jääda. Ta on hetkel mul siin Argentiinas parim sõbranna.
See sõprus on tal ilmselt pealiskaudne, aga hetkel see mind ei huvita. Ta rääkis, et kui ta mind kooli koridori peal esimest korda nägi, siis otsustas, et tahab mu sõbrannaks hakata. Ana oskab arvestada sellega, et ma ei saa väga hispaania keelest aru. Ta räägib aeglaselt ja kui ma aru ei saa, siis kordab sama asja teiste sõnadega. Ülejäänud inimesed teevad seda viga, et nad kordavad täpselt sama sõnastusega lauset lihtsalt kõvema häälega mitu korda. Mul oli temaga täna esimene tõeline vestlus hispaania keeles. Arvuti oli kõrval koos sõnastikuga lahti ja me saime täitsa hästi mõtteid vahetada. Ta rääkis ikka, et kui me ajapikku paremateks sõpradeks saame, siis ta kutsub mu külla ja ööseks ja perega reisile jne.
Kui siesta läbi sai, siis tuli Joaquin mulle taksoga järgi, sest Mariela on kodus haige :(

Por favor öelge mulle, kas teile meeldib rohkem kui ma kirjutan või kui ma teen videoid. Lisaks küsige küsimusi ka, sest ega mina ei tea, mis teile huvitav tundub (teadagi, et mulle on alati teistsugused asjad meeldinud).