Saturday, November 9, 2013

Keelega uuel tasemel

Ma olen oma hispaania keelega uuele tasemele jõudnud. Hiljuti tegin teistega koos bioloogia kontrolltööd ja ma peaks mainima, et see ei olnudki liiga raske.
Paar nädalat enne otsustasin juba õppima hakata, et kindlasti hea hinne saada. Tegin omale kordamiskaardid ja puha. Harjutasin natukene, aga siis tuli koguaeg mingeid muid asju vahele. Mind kutsuti igale poole välja, siesta ajal parema meelega magasin ja kui ma oma vihiku lõpuks lahti tegin, siis ka liiga palju õppimist ei toimunud, sest mul oli vaja whatsappis sõpradega juttu ajada. Kontrolltööeelsel päeval mõtlesin, et õpin terve päeva, aga sellest ei tulnud ka midagi välja. Tegin peale kooli arvuti lahti ja sinna ma ka jäin. Ühesõnaga ma läksin praktiliselt õppimata järgmisel päeval kooli tööd tegema.
Bioloogia kontrolltööd ei ole nagu reaalainete tööd. Seal tuleb ju enamasti küsimustele pikalt vastata, seletada, näiteid tuua jne. Oma üllatuseks sain kõik 8 küsimust vastatud ja ilma sõnaraamatuta!
Lubage ma loetlen veelkord need põhjuseid, miks ma enda üle uhke olen:

  • Tegin töö eelnevalt õppimata
  • Suutsin ise mõtted hispaania keeles sõnadesse panna nii, et õpetaja sellest ka reaalselt aru saaks
  • Tegin töö paremini, kui suurem osa minu klassikaaslastest
  • Ei kasutanud sõnaraamatut! Kirjutasin 2 lk teksti omast peast
Sellel samal päeval veetsin peale kooli mitu tundi oma parima sõbranna Evelyniga ja õhtul saime uuesti kokku, et jooksma minna. Viimase paari päeva jooksul on mulle kohale jõudnud, kui palju mu keeleoskus arenenud on. See juhtus nii märkamatult. Eelmisel kuul oskasin ma kõikidele küsimustele enam-vähem vastata, mis mu sõbrad mu käest küsisid, aga näiteks lugusid jutustada ma ei osanud. Sõbrannad ikka jutustasid mulle igasuguseid asju, aga ma lihtsalt ei osanud. Eile jalutasime Evega kooli peal ringi ja mul tuli meelde üks juhtum, millest tahtsin talle rääkida. Ilma pikalt mõtlemata hakkasin kohe pihta: "Eve, Eve, Eveveveveve! Sa ei kujuta ette, mis mul eile juhtus! ..." Rääkisin talle kiiresti ära, mis juhtus, ja hiljem hakkasin mõtlema, et mõni nädal tagasi ma ei oleks seda teha osanud.
Nüüd saan lõpuks oma sõbrannasid lõbustada. Siiamaani on minuga ajaveetmine olnud kohati nagu heategevus, sest minult pidi koguaeg midagi küsima, et ma räägiksin. Nendega, kes ei viitsinud ise vestlust juhtida, oli pidevalt piinlik vaikus. Mul süda valutas, sest mulle ei meeldi igav olla. Olen alati ise olnud teiste lõbustaja.

Kui Kaisal oleksid mustad juuksed