Keerulisem kui algul arvasin

Ootasin rahvusvahelise faili täitmist pikisilmi, sest mulle meeldib enda kohta ametlikke dokumente täita. Pidin saama kohe peale lepingu tegemist faili kätte, aga YFU unustas mind ära ja ma sain alles mitu kuud hiljem. Hakkasin kohe innuga täitma, sest mulle öeldi, et jaanuari lõpuni on aega. Nüüd on jaanuar peaaegu läbi ja mul on veel nii palju teha! Perepildi jaoks kogu seltskonda kokku ajada on kõige raskem. 

Ma ei uskunud, et ma suudan sellise asja täitmist nii kaua edasi lükata. Positiivne on see, et ma kasutasin kooli tähtsust vabandusena ja nüüd olen hoolega õppinud. 

Ma olen hetkel jubedalt stressis, sest nii palju asju on vaja korraga teha. Õpetajad ajavad eksamijuttudega hirmu nahka, kontrolltööd on rasked ja igavad, firmadele on vaja toetusi saata (mul on vaja paari päevaga saada kokku 600 eurot, jess -.-) ja see tüütu rahvusvaheline fail vedeleb ka kapi peal. 

Väga palju mõtlemist vajab faili juures perele kirja kirjutamine. Üritan kuidagi väga tagasihoidlikult oma tulevasele perele teada anda, et ma tahan Argentiina soojemasse ossa kolida, sest mul on Eesti kliimast kõrini. Lootsin varem hoopis Venezuelasse vahetusõpilaseks minna, sest seal pole vähemalt võimalust sattuda Tulemaale pingviinide keskele (seal tegelikult pole isegi pingviine).

Esimene postitus aasta esimesel päeval!

Mulle üldse ei meeldi sissejuhatusi kirjutada! Üritan seda teha kiiresti ja valutult :)
Välismaale õppimisest olen mina juba pisikesest peale rääkinud, aga see on alati tundunud väga kauge ja võimatuna. Eelmisel aastal sai see unistus veidi jõudu juurde ja ma uurisin asja kohta internetist, aga oli veel vara sellele mõelda. Kodust lahkumine ajas hirmu nahka.
Sügisel hakkasin asjaga siiski tõsisemalt tegelema, sest koolis toimunud esitlus YFU-st süstis mind motivatsiooni täis. Asjad arenesid väga kiiresti ja mind võeti üsna ruttu programmi vastu.
Nüüd ma ootan, et mulle saadetaks rahvusvaheline fail, mis on vaja pere otsima hakkamiseks ära täita.
Vahetusaasta maksumus on 6690 eurot ja lisaks veel mõnisada viisadega jamamiseks. Alguses tulid külmavärinad selle summa peale, aga ma olen veidi maha rahunenud. Otsin endale edukate firmade hulgast toetajaid ja suvel üritan tööd saada, et võimalikult suure osa rahast ise kokku koguda. Raha on ainuke asi, mis mind takistab minemast.
Esimese toetaja ma juba sain! Üks väga edukas ehitusfirma annetas mulle 1000 eurot. Ma olen väga õnnelik, aga see oli tõeline vedamine. Tavaliselt keegi nii suurt summat niisama ei saa.