Ka mina langen interneti küüsi

ELO'l ja igal yfu üritusel ikka räägitakse õpilastele, et nad liiga palju arvutis ei istuks, sest see takistab vahetusaasta nautimist. Kõikidest õpetustest ja lubadustest hoolimata olen ma viimasel ajal liiga palju arvutis olnud. Natuke aega tagasi arvasin, et see ei ole nii suur probleem. Mõtlesin igasuguseid lolle vabandusi välja internetis olemiseks. Näiteks väitsin iseendale, et mul ei ole muud teha, aga tegelikult on ju alati midagi kasulikku teha. Nüüd olen oma kergest eitusfaasist üle saanud.
Minu põhilised tegevused arvutis on:

• muusika kuulamine
• blogi kirjutamine või videote tegemine
• hispaania keele õppimine
• eesti sõpradega skypes rääkimine

Kolm esimest on täitsa okeid, aga eesti sõpradega liigne suhtlemine on see, mis probleeme tekitab. Ma olen Argentiinas ainult ühe aasta ja see aeg läheb jube kiiresti mööda. Tean, et minu Eesti sõbrad ootavad mu ära, ja sellepärast peaksin rohkem oma Argentiina elu elama.
Täna otsustasin selle probleemiga tegelema hakata. Lõin arvuti pauguga kinni (avasin uuesti, et kontrollida, kas ekraan terve on) ja küsisin oma Argentiina sõbranna käest, mida ta peale siestat teeb. Kohalikega suhtlemine on kõige tähtsam asi, mida teha. Tuli välja, et ta saab võibolla teiste tüdrukutega kokku. Ma olen ka kutsutud.
Mul on hea meel, et ennast diivanilt püsti ajasin. Järgnev plaan on selline:

1. Suhelda iga päev Argentiina sõbrannadega, et meievahelist sidet tugevdada
2. Nädal aega mitte skype'i sisse logida (võõrutusravi)
3. Teha enne kõike muud, mida ilma arvutita teha annab, ja alles siis ennast selle saatanast kastiga diivanile istutada
4. Suhelda eestlastega ainult blogi teel
5. Leida endale mingi trenn, kus peale kooli käima hakata (mul avanes võimalus tangoklassides käima hakata, aga ma pole veel kindel, kas see on just see, mis ma teha tahan)

Muide, meil on kutsikad