Monday, December 2, 2013

Ma olen kuu aega hiljem jätkuvalt elus

Ma pean vist natuke tihemini postitusi tegema, sest minult hakati juba küsima, kas ma ikka elus olen. Eelmisest postitusest on möödunud peaaegu kuu. Mul oli tegelikult põhjus olemas, miks ma postitusi teha ei saanud. Nimelt sai minu vaene arvuti ühe väga vastiku viiruse, mis ajas kõik tuksi. Ei saanud internetiga kuidagi ühendada. Ma oleks võinud selle probleemi kiiresti ära lahendada, aga ma kasutasin seda vabandust mitte arvutisse minemiseks. Mul lihtsalt ei olnud tuju kallist aega arvutis olemisele raisata!
Viimasel ajal ei suuda ma Eestisse tagasi tulemisele mõeldagi! Kui ma kujutan endale ette lennukisse astumist, siis mul läheb lihtsalt süda pahaks. Elu siin on praegu nii ilus ja mul on koguaeg hirm, et see aasta saab kiiresti läbi. Aeg lihtsalt lendab! Ma olin igal võimalikul hetkel sõpradega väljas või puhkasin oma igiväsimust välja, nii et arvuti parandamiseks lihtsalt ei jätkunud aega. Nüüd olen ennast lõpuks kokku võtnud, nagu te aru saate.
Koduigatsusest pole haisugi. Kas teised vahetusõpilased piinlevad koduigatsuse käes? Noh, eks ma olen alati olnud see eriline laps... Giovanna ütles üks päev: "Kaisa vist igatseb nädala keskel Bolichet rohkem kui oma Eesti emmet"

Ma võiks ju jutustada, mis siin vahepeal toimunud on, aga koguaeg juhtub nii palju asju, et ma lihtsalt ei jaksa. Põhimõtteliselt terve minu vahetusaasta koosneb poistedraamast. Ainukesed probleemid, mis mul siin on, on seotud poistega, sest nad on veidi hullud. Vorbivad paari nädalaga suure armastuse kokku ja siis solvuvad, kui ma vedu ei võta.


3. Kõik erinevad probleemid sattusid täpselt samale hetkele ja siis üleüldine tuju langes päris kõvasti
4. Olen õnnelik oma siinse eluga, leidsin tõelised sõbrannad. Üldine meeleolu väga hea, aga esineb palju suuri tujumuutusi.

Leidke pildilt vahetusõpilane

Valmis bolichele minema. Mind kutsutakse röstsaiaks, sest ma olin varem nii valge ja nüüd on päike mind päris palju kõrvetanud
Artikkel minust provitsilehes. Nüüd tõesti kõik teavad mind. Inimesed käivad mu käest koguaeg küsimas, kas ma olen see blondiin, kellest artikkel kirjutati. 
Mina kooli teise kõige blondiinima tüdrukuga
Istume tunni ajal õues, sest isegi õpetaja ei käi enam kohal. Sõbrannad ütlevad, et ma olen iga pildi peal nagu lamp, sest ma olen alati kõige heledam.
YFU vanasõna: Kui vahetusõpilasest ei ole midagi kuulda, siis järelikult on kõik hästi :)

Musi-kalli
Teie Röstsaiake

No comments:

Post a Comment