Kaisa Argentiinas

Ma tõesti olen ikka veel elus ja tegelen suvevaheaja nautimisega. Alles veebruari lõpus algavad uuesti tunnid, nii et mul on kõvasti aega lõbutseda. Teavitan juba praegu ka seda, et veebruari keskel sõidan Barilochesse yfu reisile. Sellest hakkan täpsemalt natuke hiljem kirjutama, sest praegu on veel vara. Ma pole veel kõiki bussipileteidki ostnud.
Viimasel ajal olen üsna palju mossitanud, sest mul on kuni päikeseloojanguni kodus igav. Lila ja Joaquin sõitsid vanavanemate juurde ja sõbrannad päeva ajal magavad. Olen terve päeva üksi kodus, aga mul magada ei lubata, sest vanemad ütlevad, et selline on "laiskade elu". Niisiis ma üritan ärkvel püsida ja õhtul suure unega vean ennast sõpradega välja, sest ma ei taha ju oma suvevaheaega raisata. Jõuan koju alles varajastel hommikutundidel, sest tahan lõbutsemisest lõpuni osa võtta, kuni seda teha saan. Saan väga vähe magada ja järgmisel päeval olen jälle unine, nii et kõik algab otsast peale. Ma üritan seda tsüklit enam-vähem kontrolli all hoida, et kõik õnnelikud oleksid, aga see ei ole kerge.
Siiamaani on parim lahendus olnud see, et ma ühel õhtul olen sõpradega väljas ja teisel õhtul lähen kodus varem magama. Ma tahan, et kõik oleksid õnnelikud... kaasaarvatud mina. Kahjuks olen tihti just mina see, kes on lõppude lõpuks õnnetu. Ma saan ju aru, et nad ei saa oma koduseid reegleid minu pärast muuta, aga samas ma tunnen, et mu vahetusaasta lihtsalt möödub nii kiiresti ja ma ei saa sellest viimast võtta, sest ma pean piisavalt unetunde saama. Minu loogika järgi on päeval magamine palju parem kui näiteks arvutis olemine ja teleka vaatamine. Magan päeval, et õhtul oleks rohkem energiat inimestega suhtlemiseks.
Me oleme siin kodus sellel teemal nii palju vaielnud, et ma enam lihtsalt ei jaksa. Yfu toetab rohkem minu pere arvamust, nii et ma üritan olukorda lihtsalt taluda. Võib-olla ma mitu aastat hiljem vaatan tagasi ja mõtlen, et miks ma nii egoist ja lapsik olin, aga hetkel ma lihtsalt jutustan teile, kuidas ma ennast tunnen.

Kas mulle ainult tundub või ma kirjutan liiga palju negatiivsetest asjadest? Ma iseenesest ei ole eriti negatiivne inimene ja elan siin kõigest hoolimata õnnelikku elu. Ma tõesti ei tea, mis asi see koduigatsus on.

Omariga muusikafestivalil