2 kuud veel

Hakkan teid igatsema! :) minu hullud taidlejad

Täpselt 2 kuu pärast lendan ma juba läbi Amsterdami Argentiinasse. Kui kõik läheb plaani järgi, siis 18h ja 20min pärast Tallinnas lennuki peale astumist olen Buenos Aireses. Kandsime juba üle viimased 3000 eurot, et oleks mureta. Nüüd on vaja tegeleda viisa saamisega ja keele tuupimisega. Arvutasin, et ma olen hispaania keelt õppinud kokku umbes 150 tundi. Ameerikast tellitud hispaaniakeelne raamat jõudis paar nädalat tagasi kohale ja ma alustasin selle lugemisega. Esimese leheküljega ühele poole saamine võttis mitu tundi (pidin kõik uued sõnad ja väljendid pähe õppima), aga juba teine leht läks ladusamalt. Tean, et paljud vahetusõpilased eriti ei õpi keelt enne minekut ja saavad hakkama, aga mulle meeldib niiviisi vahetusaastaks vaimu valmis panna. Ausalt öeldes läheb aeg õppides kiiremini. Põhikool ka juba läbi... kolmapäeva õhtul saan tunnistuse ja kiituskirjaga suvele vastu astuda. Olen päris mitu kirja vahetanud oma hostema Marielaga. Añatuya pidi olema üks vaesematest linnadest, aga see mind ei heiduta. Minu pere on jõukamate seas. Neil on aias bassein! Pole ime ka, kui suviti 35 kraadi sooja on iga päev. Hetkel on seal hilissügis ja ikka soojem kui meil siin.

Vahetuspere

Añatuya

Mulle leiti vahetuspere! YFU-lt tuli mulle telefonikõne, milles öeldi, et pere on leitud ja saadeti mulle emailile nende kohta natuke infot. Mind loomulikult huvitas kõige rohkem see, kuhu ma täpselt Argentiinas satun.
Minu vahetuspere on 4-liikmeline: pereisa, pereema, poeg (14) ja tütar (10) (neil on veel koer ja kilpkonn ka). Aadress oli ka kirjas, aga ma ei osanud peale vaadates veel mitte midagi selle kohta arvata.
Añatuya, Santiago del Estero... nii... panin google maps-i otsingusse Añatuya. See linn on naljakalt ruuduline. Hakkasin järjest välja zuumima, et teada saada, kus see Santa del Estero provints Argentiinas asub. Mulle tundus, et see on üsna keskel, kliima ei tohiks Argentiina keskel külm olla. Peagi avastasin, et Añatuya ei ole mitte Argentiina keskel, vaid Lõuna-Ameerika keskel ehk täiesti Argentiina põhjas!
Yahoo kaardi pealt saab vaadata, mis ilm Añatuyas praegu on. Hetkel on näiteks 19°C ja ma peaks mainima, et neil on sügis ja varajased hommikutunnid :D. Añatuyas on viimastel aastatel olnud käredad külmad talviti... -2 ja nii.
Ühesõnaga ma sattusin täpselt sellisesse kohta, nagu soovisin!
Saatsin oma vahetusperele esimese emaili ka. Kirjutasin eestikeelse teksti valmis, tõlkisin inglise keelde ja siis palusin oma sõpradelt livemocha.com-is abi hispaania keelde tõlkimisel. Nüüd refreshin iga natukese aja tagant oma gmaili. Loodetavasti nad vastavad tänase päeva jooksul, sest muidu mu ootusärevus tapab kellegi ära (elan ärevust teiste peal välja).
refresh*
-.- ei.. nad pole ikka veel vastanud
refresh*

Toetused :)

Olen palju-palju toetusetaotlusi saatnud laiali, peaaegu 200! Sellest on ka kasu olnud, sest ma olen juba 1500 eurot kokku saanud. Lubasin issile, et saan toetajate käest vähemalt 2000. Küll ma viimased 500 ka kätte saan ja siis lasen veel edasi sama tantsu. Tahaks saada veel suuremat summat "ise" kokku.
Mul on jube kahju, et ei saa tööd tehes teenida raha. Tahaks ju kõik ise ära teenida, aga ma olen veel väike tatt ja mind ei lubata kuskile. Üritan see-eest koolis häid hindeid saada ja kõige tähtsam: gümnaasiumisse sisse saada.
Viimasel ajal on mulle kohale jõudnud, kui palju pean aastaks Eestisse maha jätma. Kõik need sõbrad ja pereliikmed, harjumused, kodused asjad jne. Natuke hakkab kurb küll, aga ma siiski ootan suve nii väga!
Selles mõttes tahaks, et suvi ruttu tuleks, aga mul on veel taotluste saatmiseks aega juurde vaja. Peaksin veel rohkem vaeva nägema, sest mida suurema summa "ise" kokku saan, seda õnnelikum ja uhkem lõpuks olen :)

Keerulisem kui algul arvasin

Ootasin rahvusvahelise faili täitmist pikisilmi, sest mulle meeldib enda kohta ametlikke dokumente täita. Pidin saama kohe peale lepingu tegemist faili kätte, aga YFU unustas mind ära ja ma sain alles mitu kuud hiljem. Hakkasin kohe innuga täitma, sest mulle öeldi, et jaanuari lõpuni on aega. Nüüd on jaanuar peaaegu läbi ja mul on veel nii palju teha! Perepildi jaoks kogu seltskonda kokku ajada on kõige raskem. 

Ma ei uskunud, et ma suudan sellise asja täitmist nii kaua edasi lükata. Positiivne on see, et ma kasutasin kooli tähtsust vabandusena ja nüüd olen hoolega õppinud. 

Ma olen hetkel jubedalt stressis, sest nii palju asju on vaja korraga teha. Õpetajad ajavad eksamijuttudega hirmu nahka, kontrolltööd on rasked ja igavad, firmadele on vaja toetusi saata (mul on vaja paari päevaga saada kokku 600 eurot, jess -.-) ja see tüütu rahvusvaheline fail vedeleb ka kapi peal. 

Väga palju mõtlemist vajab faili juures perele kirja kirjutamine. Üritan kuidagi väga tagasihoidlikult oma tulevasele perele teada anda, et ma tahan Argentiina soojemasse ossa kolida, sest mul on Eesti kliimast kõrini. Lootsin varem hoopis Venezuelasse vahetusõpilaseks minna, sest seal pole vähemalt võimalust sattuda Tulemaale pingviinide keskele (seal tegelikult pole isegi pingviine).

Esimene postitus aasta esimesel päeval!

Mulle üldse ei meeldi sissejuhatusi kirjutada! Üritan seda teha kiiresti ja valutult :)
Välismaale õppimisest olen mina juba pisikesest peale rääkinud, aga see on alati tundunud väga kauge ja võimatuna. Eelmisel aastal sai see unistus veidi jõudu juurde ja ma uurisin asja kohta internetist, aga oli veel vara sellele mõelda. Kodust lahkumine ajas hirmu nahka.
Sügisel hakkasin asjaga siiski tõsisemalt tegelema, sest koolis toimunud esitlus YFU-st süstis mind motivatsiooni täis. Asjad arenesid väga kiiresti ja mind võeti üsna ruttu programmi vastu.
Nüüd ma ootan, et mulle saadetaks rahvusvaheline fail, mis on vaja pere otsima hakkamiseks ära täita.
Vahetusaasta maksumus on 6690 eurot ja lisaks veel mõnisada viisadega jamamiseks. Alguses tulid külmavärinad selle summa peale, aga ma olen veidi maha rahunenud. Otsin endale edukate firmade hulgast toetajaid ja suvel üritan tööd saada, et võimalikult suure osa rahast ise kokku koguda. Raha on ainuke asi, mis mind takistab minemast.
Esimese toetaja ma juba sain! Üks väga edukas ehitusfirma annetas mulle 1000 eurot. Ma olen väga õnnelik, aga see oli tõeline vedamine. Tavaliselt keegi nii suurt summat niisama ei saa.