Sõitsime Oscari ja Joaquiniga linna liha ostma. Ma sain sellest väikese kultuurishoki. Surnud asjad rippusid laes ja igal pool olid verised lihatükid. Nende jaoks oli see kõik täiesti tavaline, aga mul läks süda pahaks. Ostsime kilekotitäie liha (täitsa normaalne). Lisaks sellele sain endale adapteri. Jee! Arvutiga wifisse ikka ei saa, aga ma võin alati kõhuli kivipõrandal vedeleda ja juhtmega internetti kasutada.
Mariela otsustas, et ta saadab mu juba homme kooli, sest kodus ei ole mõtet istuda ja ma saan hispaania keelest piisavalt hösti aru. Kusjuures me põrkasime poes kokku kooli direktoriga, kes tuli kohe musitama ja teadis täpselt, kes ma olen. Ta ütles, et tutvustab mind homme tervele koolile. Oi, ma juba ootan. Lähen siin meie mõistes 11. klassi!
Veiseliha maitseb täitsa hästi, aga üks pisike nurgake minu lihatükist maitses nagu maks. Neelasin selle suure vaevaga alla, aga siis pidin vetsu jooksma, sest see tahtis üles tagasi tulla...
Asjad, millega ma harjuma pean:
- liha... PALJU LIHA
- palju saia
- lärmakas keskkonnas magamine
- külm kivipõrand terves majas
No comments:
Post a Comment