Bussis6it

Hommikul olid veel mingid tegevused ja siis pidime húvasti játma úlejáánud seltskonnaga ja s6itma bussijaama. Enne bussijaama j6udmist hoiatati k6iki, et see ei ole selline bussijaam, nagu nad Euroopas tavaliselt on. Loetu s6nad peale, et me hoiaks oma asju ja ei ráágiks úhegi v66raga.
Bussijaam oli vága logu. Sissepáásu ees oli kamp pússidega turvamehi, kes vaatasid huviga meie kampa. Igal pool olid hulkuvad koerad ja j6llitavad inimesed. Nad vist ei náe eriti tihti tervet kampa blonde inimesi.
Panime oma kohvrid kuskile nurka, istusime nende k6rvale maha ja hakkasime hispaania keeles telefoni mángu mángima. Minu bussini oli tunnike aega, aga see móódus nii kiiresti. Úks hetk keset mángu húúdis Chechi (yfukas): "Kaisa, you are going home!" Sellel hetkel játtis kúll súda lóógi vahele. L6puks ometi! Uute s6pradega húvasti játtes tahtis pisar silma tulla, aga ma olin tugev.
Kaks yfukat tulid mind saatma. nad seletasid bussijuhile, et ma olen vahetus6pilane ja ta v6iks mulle óelda, kui ma maha pean minema. Too oli nii l6bus vanamees ja ta ráákis nii kiiresti! Siiamaani olen k6igi jutust aru saanud (suuremast osast váhemalt), aga teda kuulates oskasin ainul tnaeratada ja vaadata segaduses náoga talle otsa. No muidugi tema arvates oli see jube naljakas.
Siin on nii m6nusad bussid. Bussiiste on táiega pehme, istmete vahed on suured ja seljatuge saab peaaegu táiesti alla lasta. Kuna s6it kestis 13 tundi, siis sain 6htusóóki ja puha. WC on ka bussis muidugi olemas. Esimesed paar tundi ma ei saanud magada, sest mul oli vaja palme j6llitada. Igal pool on palmid ja kaktused, aga okaspuud ja lehtpuud on ka olemas. K6ik on olemas.
Magasin vahelduva eduga terve bussis6idu. Kell 7 hommikul j6udis buss Añatuyasse. Mul ei olnud vága k6rged ootused, sest Mariela hoiatas mind selle linna osas. Ma olin meeldivalt úllatunud, sest Buenos Aires on koledam kui minu kodulinn. Siin on ilusamaid maju ka ja prúgi on váhem. Bussijaamas leidsid Oscar ja Mariela mind ilma vaevata úles ja aitasid kohvrit kátte saada. K6ik sujus.