Perereis Mar del Platasse

Jõudsin elusalt oma kuupikkuselt reisilt tagasi! Nüüd hakkan vaikselt kõike blogisse üles kirjutama, sest kuu jooksul on palju põnevat juhtunud, aga mul läheb sellega ilmselt aega, sest nüüd algavad jälle tunnid. Suvevaheaeg sai läbi.

Nunnu perepilt

REEDE 31 (jaanuar)

Pereisa tegi autos kuulamiseks mulle ja Giovannale soovilugudega plaadi. Meie peres on kõikidel vanusegruppidel sama muusikamaitse, nii et terve esimese poole sinnasõidust keerasime volüümi põhja ja laulsime kõigele kaasa. Eelmise perega oli autos jube igav, aga magada mul ei lubatud. Uues peres lubatakse magada küll, aga mul polnud vähegi tahtmist autos magada, sest nendega oli nii lõbus lolli juttu ajada.
Õhtul peatusime ühes bensiinijaamas, et süüa ja natuke puhata. Mu pereliikmed Eestist võibolla mäletavad, et ma kunagi ammu-ammu (6 kuud tagasi) ei võtnud liha suhugi. Nüüd nägin restoranimenüüs kõiki neid imelisi lihavalikuid ja mul läksid lausa silmad särama! Tellisin endale hiiglasliku sealihatüki šampinjonikastmega ja ma võin ausalt öelda, et see oli kõige maitsvam roog, mis ma elu sees söönud olen.

LAUPÄEV 1 (veebruar)
Sõitsime peale õhtusööki terve öö Mar del Plata poole. Jõudsime kohale kell 7 hommikul täiesti väsinutena.

Hotelli asukoht oli perfektne! Rand oli ainult 100m kaugusel. Meie toad olid kuuendal korrusel imelise ranna- ja linnavaatega. Aias oli sooja veega bassein, mis oli ka rannavaatega, sest hotell asus pisikese mäekese otsas.
Selle päeva me lihtsalt magasime maha ja ajasime ennast ainult söömiseks üles.

PÜHAPÄEV 2
Peale lõunat vedelesime kõik kuni õhtuni basseinis ja pärast mängisime kogu perega lauamänge. Õhtul käisime jälle väljas söömas. Kõik peale minu sõid suure kandiku pealt igasuugsied mereloomi ja ma ainult sorkisin seal kahvliga ja lahkasin neid elukaid, sest nad on põnevad. Pärast läksime jäätisekohvikusse. Pa lasi mul proovida oma jäätist või õigemini jäätisekokteili moodi asja. Te oleksite pidanud mu nägu nägema. See kokteil oli mingi eriti kange alkoholiga.

Vennaraasud

ESMASPÄEV 3
Hommikul käisime kesklinnas jalutamas ja ma sain endale lõpuks ometi värvid ostetud. Olen viimased viis kuud vingunud, et mul pole maalimiseks värve.

Minu pikaaegne unistus

Peale lõunat käisime esimest korda rannas. Seal oli nii palju inimesi! Võtsime päikest, jõime matet ja vaatasime, kuidas brasiillased tantsisid. Ehitasime Giovannaga kaks uhket lossi ka nagu kord ja kohus. Ookeanivesi on muidu jube külm, aga peale pikka aega põlvili märjas liivas istumist ei olnud vigagi lainetesse hullama minna. Esimene suur laine laksatas mulle vastu nägu ja varastas mõlemad läätsed ära. Lisaks sellele kipitasid mu silmad jubedalt, sest vesi oli seal ju kõvasti soolasem kui meil.

Jalad üle pika aja esimest korda liivas

Giovannaga

Liivalossi ehitamas

Kas pole mitte uhke?

2 sekundit hiljem Kaisa vee all

Õhtul hotellis punusin Giovannale patsid, mill eest oleks rannas ligikaudu 300 pesot küsitud.

TEISIPÄEV 4
Ideaalne reisike. Hommikul peale ärkamist basseini, peale lõunasööki randa. Sealses rannas oli nii palju asju, mille peale raha kulutada! Ostsime jäätisekokteilie, vahvleid, päikeseprille, suviseid kleidikesi ja lasime isegi endale ajutised tatoveeringud teha. Vahest ju võib rahakotiga natuke lõbutseda.
Tuul oli üsna tugev ja lained olid võimsad. Mul ei lubatud kahjuks kõige suurematesse lainetesse möllama minna.
Sellel päeval põletasin esimest korda terve suve jooksul oma näo, õlad ja selja mõnusalt punaseks. Minu toredatele vendadele meeldib mind närvi ajada, nii et nad pidevalt laksatasid mulle kätega vastu õlga ja küsisid, kas mul on valus. Toredad, toredad.
Õhtul restoranis käisid mu pereliikmed mulle jäle närvidele, sest üks noorematest ettekandjatest ei saanud mitte mind vahtida ja suutis seda tehes asju ümber ajada ja mitu korda kõigi ja kõige otsa koperdada. Iga kord kui ta möödus, vaatasid kõik mind selle sa-tead-küll pilguaga ja lisasid ilusa "uuuu" ka sinna otsa. Ma lihtsalt ei suuda uksuda, et need täiskasvanud inimesed avalikus kohas nii palju lollitavad! Lisaks sellele ei suuda ma ka seda uskuda, et siin Mar del Platas, blondiinirikkas kohas, vahivad noored mehed mind ikka nii, nagu nad poleske elu sees blondiinin näinud.

Oma uute päiksekatega

KOLMAPÄEV 5
Lõunasööki sõime kesklinnas ja saime peale seda natuke rinig kõndida. Ostsin endale uued läätsed, et saaksin ilma probleemideta Bariloches mägesid vahtida, ja oleks tahtnud kingapoodides ka kolada, aga kõik ülejäänud tahtsid juba hotelli puhkama minna. Sellel päeval sadas vihma ja ma sain natuke külma. Hotellis hakkas mul jubedalt pea valutama ja veetsin ülejäänud päeva pikali. Õhtul hilja mängisime perega jälle lauamänge. Kuna pereisale meeldib külm tuul, siis olid kõik aknad lahti ja mina kahe kampsuniga ja teki sisse mähitud.

NELJAPÄEV 6
Olime terve päeva basseinis ja õhtul mängisime hotellis reisivoucherite peale bingot. Giovannat võideti ainult 5 punktiga, nii et läks napilt. Vaatasime poole ööni vendadega simpsoneid ja maadlesime niisama.

REEDE 7
Reedel oli pereisa sünnipäev, nii et me sõime lõunasöökgiks uhke asado basseini ääres. Mängisime laumänge ja peale lõunat läksime torte ja pirukaid ostma. Õhtul mängiti hotellise kastitäie pirukate peale ruletti ja me Giovannaga kaotasime väga masendavalt. Mul ei ole õnnemängudes õnne...
Enne magamainekut sõime kogu perega torti ja vaatsime filme.

Õekesega

KOLMAPÄEV 12
Käisime kesklinnas poodides kolamas. Minu argentiina issi otsustas mulle argentiina jalkasärgi kinikida, mis maksis rohkem, kui ma terve kuu jooksul kulutada võin. Ostsin endale uued kontsakingad, et ikka siinse moega kaasas käia. Rääkides moest, pean ma teile midagi kurtma. Räägitakse sellest, et vahutsõpilaste iseloom muutub, mis on täiesti tõsi. Ma olen muutunud. Probleem on nüüd selles, et iseloomu muutumisega on muutunud ka minu stiil, sest mood on ju viis ennast väljendada. Selle tulemusel on mul nüüd tahtmine kõik oma riided välja visata ja uued osta, sest need riideid ei ole enam "mina". Oh neid vahetusõpilaste probleeme! Selliseid asju ei osanud ma enne siiatulekt ette kujutadagi.

NELJAPÄEV 13 - LAUPÄEV 15
Viimaste päevade jooksul oli ilm halb, nii et rannas me rohkem ei käinud. Mul eriti vahet polnud, sest eesti suvel ma ju põhimõtteliselt elan rannas ja vesi on palju soojem.
Passisime palju hotellis, vaatasime filme ja mängisime lauamänge. Ma natuke tüdinesin juba kõigist ära Ma oma eestlase iseloomuga ei suuda 24/7 inimestega koos olla. Hea meelega oleks tahtnud kuskile voodi alla ronida ja muusikat kuulata.
Õnneks oli mul hiljem 15-tunnisel bussisõidul aega üksi olla küll.

Esimene nädal uues peres ja teadaanne

Esimene nädal uues peres on möödunud imeliselt. Oleme kõik üksteisega väga rahul ja naudime koos olemist. Hetkel käib kodus jube siiberdamine, sest juba paari tunni pärast sõidame kogu perega reisile Mar del Platasse randa nautima.
Nemad plaanivad Mar del Platas veeta kolm nädalat, aga mina peale kahte sõidan juba otse Barilochesse yfukadega reisima. Kokkuvõttes olen oma kodulinnast eemal kuu aega. Kuu aega reisimist! Ma olen põnevust täis, aga mõnes mõttes tahaks vahepeal kodus ära käia, kuigi see tähendaks paari lisapäeva bussis loksumist.
Kuna ma arvutit kaasa ei võta, siis järgmised kuu aega ilmselt uusi blogipostitusi ei tule. Teen reisi ajal palju pilte, videoid ja märkmeid, et pärast kõike detailselt kirjeldada. Telefon käib mul ikka mobiilse internetiga kaasas, nii et kui keegi teist paanitsema hakkab, siis kirjutage mulle meil või saatke sõnum (argentiina numbrile loomulikult).

Vennad tegid minust pilti, kui ma nende toas sokki kudusin. Ma olen koguaeg nende toas.

Õekesega

Veel õekesega

Lupega

Kui uudiseid ei ole, siis on järelikult head uudised, nii et ärge muretsege :)
Teie reisilinnuke

Tutvustan uut kodu

See postitus tuleb nüüd tervenisti õnnelik, sest siiamaani ei ole mul uue perega mitte ühtegi probleemi tekkinud (esimese kahe päevaga). Kodused võivad muretsemise lõpetada.
Joaquin kirjutas mulle facebookis, et ta magab nüüd minu voodis, sest ta igatseb mind.
Tegin teie jaoks oma uuest kodust tutvustava video, aga ma liiga palju seal ei räägi, sest mulle ei meeldi teiste juuresolekul eesti keelt rääkida. See on rohkem selline kiire ja pealiskaudne tutvustus.

Uude koju kolimine

Hommikul ärkasin peale 2-tunnist uneaega üles ja hakkasin kohvrit pakkima. Lila oli mulle öösel voodi peale kirjakese jätnud, et ma tema üles ärataks hommikul, sest ta tahtis mind pakkimisega aidata. Kuna mul on üsna vähe asju, siis ei läinud sellega liiga kaua aega. Kusjuures mu asjad mahuvad ikka veel kõik ühte kohvrisse, kui koolivihikuid mitte arvestada. Minul küll liiga suurt probleemi Eestisse tagasi tulles ei teki, sest täna hommikul ma isegi ei üritanud asju mõistlikult voltida ja paigutada. Mul on kahju kõikidest nendest tüdrukutest, kes mitme kohvriga vahetusaastale läksid, sest nad peavad küll suuri lisakulusid maksma, et kõik oma kraam pärast Eestisse transportida.

Tühi kohver

Täis kohver

Lila täis kohvriga

Ma sain pakkimisega juba kell 11 valmis, aga mulle pidi uus pere järgi tulema alles kell 12, nii et mul oli veel kõvasti aega Lila ja Joaquiniga lollitada. Istusime õues laua taga (viimastel päevadel on õues nii jahe, et keset päeva saab õues olla) ja ajasime juttu. Rääkisime sellest, et mul ikka veab, et ma ei pea eriti kaugele minema, sest me näeme üksteist ikka vähemalt iga nädal. Joaquin käib ju minuga samas koolis ka. Lila ütles, et ta kutsub mu mingi päev basseini.
Mulle tuldi järgi alles pool kaks, nagu argentiinlastele kohane. Vedasin asjad autosse, jäime veidikeseks juttu rääkima ja juba sõitsimegi uue kodu poole. Autos tegi minu uus emme kiire kokkuvõtte kodustest reeglitest. Kõige suurem erinevus on vist see, et siin peres ei lubata mul nii palju väljas käia, aga külalised võivad iga päev ja ükskõik mis kell tulla.

Kohal kõikide oma kodinatega

Mind ootas kodus suur laupäevane asado. Mõned sugulased olid külla kutsutud, kellel oli nüüd veel suurem huvi minu vastu. Ma tundsin neid juba varem, aga nüüd need onud ja tädid on minu onud ja tädid. Pidin neile oma nime selgeks õpetama, mis on muidugi kohutavalt keeruline. Perekonnanime õppimisega alustasime ka, aga nad andsid nii kiiresti alla. Nende jaoks olen ma Kaisi Lemonpie.
Peale söömist tõstsin kohe kõik oma asjad kappidesse ümber. Giovanna ja tema (ja nüüd minu) täditütar Rocio juba magasid siestat sellel ajal. Lõpuks sain mina ka ennast pikali visata. Ma ei pannud tähelegi, kui juba magasin. Ärkasin kell 10 õhtul. Ma isegi ei teadnud, et ma nii väsinud olin! Kuna siin majas mind keegi äratama ei tule, siis sain esimest korda üle 6 kuu magada, kuni mul enam und ei olnud. See oli lihtsalt maailma kõige parem tunne. Peale ärkamist tuigerdasin unise peaga poiste tuppa, et nendega muusikat kuulata.
Öösel läksime tüdrukutega bolichesse üle pika aja. Peale bolichet sõime kõikide sõpradega koos hommikust ja ma jõudsin koju alles kell 10. Eelmises peres ei oleks ma magada saanudki, aga siin magasime kõik kuni õhtuni välja (vahepeal ärkasime üles, et sööma minna).

Väikesed suured muutused - teisipäev, kolmapäev ja neljapäev

NELJAPÄEV
Ma tundsin ennast jätkuvalt kodus halvasti, mis on perevahetuse minu arvates kõige vastikum osa. Tahtsin, et asjad kiiremini liiguksid. Õhtul läksin jälle Giovanna juurde basseini hullama. Giovanna jutustas mulle, et ta ei suutnud oodata, kuni ta isa koju tuleb ja nad rääkisid juba telefoni teel. Majaperemees oli ka nõus sellega, et ma neile elama lähen ja nad hakkasid juba seda organiseerima, et ma saaks nendega 1. veebruaril reisile kaasa minna. Ma olin nii õnnelik!
Mul ikka vedas täiega, sest mu perevahetus käis nii kiiresti. Mõned õpilased peavad mitu nädalat veel oma eelmise perega elama, sest ega perede leidmine kerge pole. Mul oli uus kodu põhimõtteliselt juba otsusest järgmisel päeval olemas.
Giovanna on terve päeva mind kutsunud oma uueks õeks ja siis me naljatame koguaeg, et nüüd me hakkame päevad läbi tülitsema. Mu vennad Gianluca ja Enzo ähvardavad, et nad hakkavad mind iga päev tüütama ja väidavad, et ma tõmban ennast peagi oksa. Kõik on natukene kannatamatud ja ärevil.
Mulle lõpuks ometi helistati ka yfust ja öeldi, et mu praegune pere juba teab, et mind teises kodus oodatakse. Ühtlasi ähvardati mind ka sellega, et kui mul uue perega samasuguseid probleeme tekib, siis mind saadetakse Eestisse tagasi. Ma olen natukene pahane, sest tegelikult ma ju muutsin igasuguseid asju ja pingutasin küll, et asi toimiks. See ei olnud ainult minu süü! Aga mis seal ikka. Vaevalt, et mul täpselt samasuguseid probleeme tekib, sest nüüd olen ju targem ja ettevaatlikum.
Ma nüüd lippan asju pakkima, sest homme kell 12 tullakse mulle järgi. On vaja kõik asjad varakult valmis panna, sest täna õhtul on Gianluca sünnipäev ja ma ei tea, kui hästi mu aju töötab homme vähese unega.
Varsti tuleb ilmselt uuest kodust tutvustav video :)

Teie taastuv stressipall

Väikesed suured muutused - esmaspäev

Ma tõesti olen ikka veel elus ja tegelen suvevaheaja nautimisega. Alles veebruari lõpus algavad uuesti tunnid, nii et mul on kõvasti aega lõbutseda. Teavitan juba praegu ka seda, et veebruari keskel sõidan Barilochesse yfu reisile. Sellest hakkan täpsemalt natuke hiljem kirjutama, sest praegu on veel vara. Ma pole veel kõiki bussipileteidki ostnud.
Viimasel ajal olen üsna palju mossitanud, sest mul on kuni päikeseloojanguni kodus igav. Lila ja Joaquin sõitsid vanavanemate juurde ja sõbrannad päeva ajal magavad. Olen terve päeva üksi kodus, aga mul magada ei lubata, sest vanemad ütlevad, et selline on "laiskade elu". Niisiis ma üritan ärkvel püsida ja õhtul suure unega vean ennast sõpradega välja, sest ma ei taha ju oma suvevaheaega raisata. Jõuan koju alles varajastel hommikutundidel, sest tahan lõbutsemisest lõpuni osa võtta, kuni seda teha saan. Saan väga vähe magada ja järgmisel päeval olen jälle unine, nii et kõik algab otsast peale. Ma üritan seda tsüklit enam-vähem kontrolli all hoida, et kõik õnnelikud oleksid, aga see ei ole kerge.
Siiamaani on parim lahendus olnud see, et ma ühel õhtul olen sõpradega väljas ja teisel õhtul lähen kodus varem magama. Ma tahan, et kõik oleksid õnnelikud... kaasaarvatud mina. Kahjuks olen tihti just mina see, kes on lõppude lõpuks õnnetu. Ma saan ju aru, et nad ei saa oma koduseid reegleid minu pärast muuta, aga samas ma tunnen, et mu vahetusaasta lihtsalt möödub nii kiiresti ja ma ei saa sellest viimast võtta, sest ma pean piisavalt unetunde saama. Minu loogika järgi on päeval magamine palju parem kui näiteks arvutis olemine ja teleka vaatamine. Magan päeval, et õhtul oleks rohkem energiat inimestega suhtlemiseks.
Me oleme siin kodus sellel teemal nii palju vaielnud, et ma enam lihtsalt ei jaksa. Yfu toetab rohkem minu pere arvamust, nii et ma üritan olukorda lihtsalt taluda. Võib-olla ma mitu aastat hiljem vaatan tagasi ja mõtlen, et miks ma nii egoist ja lapsik olin, aga hetkel ma lihtsalt jutustan teile, kuidas ma ennast tunnen.

Kas mulle ainult tundub või ma kirjutan liiga palju negatiivsetest asjadest? Ma iseenesest ei ole eriti negatiivne inimene ja elan siin kõigest hoolimata õnnelikku elu. Ma tõesti ei tea, mis asi see koduigatsus on.

Omariga muusikafestivalil